ITSPEA

Uus meedia: blogimine

Võrreldes interneti ajalooga on blogimine üsna nooruke nähtus, mille sünniaeg jääb 1990-ndate keskele. Technorati uuringu järgi oli 1999. aastal veebis vaid 23 blogi. 2006. aasta keskpaigaks oli see number kasvanud 50 miljonini. Blogide teemadering on väga lai ulatudes süvitsiminevatest tehnoloogia-, poliitika- ja teadusblogidest igapäevaelu kirjelduste ja isiklike mälestuste talletamiseni.

Kahtlemata on blogimisel päris arvestatav roll ka tänases ärimaailmas. Blogimine on hea vahend isikubrändi loomiseks ja oma töö turustamiseks. Nii kasutavad blogimist enda turundamiseks tänasel päeval näiteks paljud fotograafid, kellel blogiformaat võimaldab lisaks portfooliole lisada sinna kirjasõna vahendusel veel killukese endast ja seeläbi suhelda potentsiaalsete klientidega. Kuna pildistamisel on keemia kaamera ees ja taga olevate isikute vahel oluline, võib just eelnev “passiivne” suhtlus ja esmamulje olla valiku puhul määravaks.

Blogisid kasutatakse praegu väga arvestatavalt ka sisuturunduskanalitena. Kuna suurematel blogijatel on välja kujunenud arvestatav püsilugejate hulk ning usalduslik suhe, maksavad ettevõtted blogijatele oma toodete proovimise ja tutvustamise eest. Eks ole vaieldav, kui objektiivne on arvustus, mille eest on tootja/maaletooja maksnud või miskit kingituseks andnud. Siiski on ka minul endal mitmel korral guugeldades ettetulnud blogiartiklid näiteks telefoni või peegelkaamera ostul otsustamise lihtsamaks muutnud. Seda just seetõttu, et kajastavad lisaks kasutajakogemusele informatsiooni tihtipeale kergemini loetaval kujul kui tootja enda kodulehekülg.

Internetis ringi vaadates tundub üha enam, et kirjasõnas blogimine hakkab vaikselt vanuriks jääma ning peale on kasvanud blogimise uued vormid. Üheks jõulisemaks neist on video blogimine ehk vlogimine. Kuna üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, on video väga efektiivne info edastamise vahend, olgu blogitavaks siis kokandusblogi retsept või mõne tehnikavidina analüüs. Väga paljud (ka suured ettevõtted) on viimasel kasutama hakanud ka nö live blogimist, mis tähendab sisuliselt otseülekannet eelnevalt monteeritud video asemel ning võimaldab ka reaalajas vaatajatega suhtlemist. Pilt, heli ja tekst üheskoos võimaldavad ühe ühiku sisse mahutada hulgaliselt rohkem informatsiooni ning kiire elutempo ja inforohkuse keskel on sellel kindlasti eelis vaid kirjasõnas blogimise ees.

Üheks blogimise vormiks võib pidada ka piltidele ja hetkede talletamisele mõeldud Instagrami ja Snapchati blogisid, mis on oma olemuselt samuti pigem visuaalsed ning suures osas säilib ka sisu seal vaid loetud tunnid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga