ITSPEA

Noppeid IT ajaloost: kolm tehnoloogiainnovatsiooni, millest ei saanud asja

Ühiskonna arengus on innovtasioonil ja värsketel ideedel väga oluline roll. Paraku on vaid käputäis neist edukad ja toimivad (erinevate uuringutee kohaselt ca 10-20%) ning ka tehnoloogia ajalugu kubiseb näidetest, mis tunduvad paljulubavad, kuid on ühel või teisel põhjusel põrunud.

1. Nintendo Virtual Boy

foto allikas: pixabay.com
Kui viimastel aastatel on mitmed tootjad järjepanu tulnud turule virtuaalreaalsuse prillidega, tehti esimesi katsetusi selles vallas juba üle kahe kümnendi tagasi. Üheks neist on ka Nintendo Virtual Boy.

Virtual Boy on kaaaskantav 3D-mängukonsool, mille Nintendo lansseeris 1995. aastal. Virtual Boy disaineriks oli legendaarne videomängude autor Gunpei Yokoi ning tegu oli esimese konsooliga, mis kasutas stereoskoopilist 3D graafikat. Stereoskoopilise nägemise idee on aga märksa vanem.

Juba 1838. aastal kirjeldas Sir Charles Wheatstone, kuidas meie sügavustaju tekib ajus, mis konstrueerib terviku kahest täna silmade asetusele üksteisega veidi nihkes tekkinud pildist ning selle põhjal konstrueeris ta stereoskoobi. Samale põhimõttele tuginevad ka kaasaegsed VR prillid.

foto allikas: want.nl

Virtual Boyl on kummagi silma jaoks monokroomne 384×224-piksliline ekraan, kuigi LED-e on neis vaid ühe rea jagu. Selle ees vibreerivad imekiirelt peeglid, mis genereerivad silmale pildi. Väidetavalt valis Nintendo konsooli punased LED-id, kuna need olid kõige soodsamad, kõige energiasäästlikumad ning samuti kõige silmatorkavama värviga. Lisaks sellele, et virtuaalreaalsus tekitab ajus paraja segaduse, kurnab pidev kontrastne punase-musta virvendus silmi. Kuigi seade tuli hoiatustega ning mänge oli võimalik ka iga 15-30 minuti tagant silmade puhkamiseks automaatselt pausile panna, saatis Virtual Boyd kasutajata negatiivne tagasiside ja pahameel. Virtual Boyle heideti ette ka kõrget hinda, halba mängude kvaliteeti, kehva 3D efekti ja kaasaskantavust.

Mõningate andmete järgi müüdi Virtual Boyd kogu tema eluea vältel vaid 770 000 eksemplari, millest ainult 140 000 kodumaal Jaapanis. Võrdluseks, varasemaid mängukonsoole Super Famicom oli selleks ajaks müüdud üle 20 miljoni, selle eellast NES-i üle 30 miljoni eksemplari. Väidetavalt ei tahtnud Yokoi sellises arendusfaasis toodet üldse välja tuua, kuid Nintendo lükkas selle turule, et saaks keskenduda Nintendo 64 arendamisele. Nii sai sellet üks Nintendo ajaloo suuremaid möödapanekuid, mis vajus kõigest aastaga varjusurma.

2. Xybernaut Poma

foto allikas: cultofmac.com
2002. aastal tutvustas Xybernaut ühes Hitachiga oma “kantavat” arvutit Poma. See on minu arvates ehe näide kategooriast, et “idee tundub kena, aga teostus on täielikult ebaõnnestunud”.

Poma sihtgrupiks olid mobiilsed äriinimesed, kellel on vaja vahepeal kiirelt e-kirjadele vastata, veebis surfata või puhkehetkel end arvutimängudega turgutada, aga rasket sülearvutit kaasas tassida ei tahaks. Kõlab ju paljulubavalt? Kogu komplekt kaalus kokku küll vaid ligikaudu 500g ning koosnes Microsoft CE-d kasutavast pleierisuurusest arvutist, silma ette käiva kuvariga peakompltektist, mis lubas korraliku lauamonitori kvaliteeti ning täiendavatest lisaseadmetest nagu optiline hiir ja käe külge kinnitatav klaviatuur. Siinkohal ka ilus osa lõpeb, sest kõik need seadmed osad olid omavahel kaablitega ühendatud, mistõttu, lisaks koomilisele küborgivälimusele, võis kasutaja oma juhtmepuntraga ka igale poole takerduda. Lisaks äärmiselt ebapraktilisele disainile said sellele saatuslikuks ka madal jõudlus ja kõrge hind.

2. Microsoft MSN Direct nutikell

foto allikas: complex.com

Ka minu kolmas näide on kantava tehnika valdkonnast. 2004. aastal tõi Microsoft koos Fossili, Suunto, Swatch ja Tissot-ga meeleoluka peoga turule MSN Direct nutikellad, mille hinnad küündisid 800 dollarini. Need nutikellad pidid täielikult muutma viisi, kuidas inimesed püsivad informeeritud kiirelt muutuvas kaasajas. Kell võimaldas hankida reaalajainfot uudiste, ilma, börside, kinokavade jm kohta, samuti jälgida Outlooki kalendrit ja saata teateid MSN-i vahendusel.

Selleks ajaks olid aga laiemalt levima hakanud ka nutitelefonid, mis tegid just sedasama ning inimestel ei olnud põhjust soetada endale randmele kohmakat duubeldavat lisaseadet, mille teenuste eest tuli veel lisaks maksta ka kuutasu. Hiljem kaotas Microsoft küll MSN Direct baasversioonil kuutasu, kuid kell jäi siiski vaid nišitooteks ning ta kadus lettidelt juba 2008. aastaks. Oodatud edu pole tegelikult saatnud ka teisi nutikellade tootjaid.

***
Kasutatud allikad:

https://www.fastcompany.com/3050016/unraveling-the-enigma-of-nintendos-virtual-boy-20-years-later
http://www.imelineteadus.ee/article/20160825/NEWS/160829994
https://www.engadget.com/2011/03/21/nintendo-virtual-boy-review/
http://nintendo.wikia.com/wiki/Virtual_Boy
http://www.computerweekly.com/news/2240043824/Hitachi-unveils-wearable-PC-collection
https://www.cnet.com/news/time-runs-out-on-microsofts-spot-watches/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga