ITSPEA

Infoühiskond väljakutsete lävel

Sel nädalal lugesin Pekka Himaneni 2004. aasta raportit Soome parlamendi Tulevikukomiteele. 13 aastat tagasi kirja pandud raport kaardistab infoühiskonna üleilmseid arengutrende ning toob välja pidepunktid, millele peaks Soome heaoluühiskonna tuleviku kujundamisel erilist rõhku pöörama.

Oluliste trendidena toob Himanen välja globaalse tööde ümberjaotumise, maksusüsteemide karmima konkurentsi, inimkonna vananemise ja sellest tingitud surve sotsiaalsüsteemidele, eelpool mainitud suunamuutuse tehnoloogialt struktuuridele selle taga, biotehnoloogia ja kultuuritehnoloogia tõusu ning suureneva geograafilise lõhestatuse ja ebavõrdsuse.

Himanen kirjeldab infoühiskonda kui loovat ühiskonda, mis põhineb suhtlemisel. Kuigi uuel tehnoloogial on selles ühiskonnas oluline roll, tuleb suuremat tähelepanu pöörata just muutustele selle taga olevates struktuurides. Nii toob ta ka võtmekontseptsioonidena nende probleemide lahendamisel välja neli aspekti: loov majandus, loov heaoluühiskond, humaanne areng ja goblaalne kultuur.

Ta leiab, et tänapäeva majandus vajab uut loovat lähenemist, sest töö olemus on oluliselt muutunud. Industriaalühiskonnas koosnes töö rutiinsetest ülesannetest ning töö tulemus sõltus otseselt sellest, kui palju aega töösse panustati. Loovusele seal kohta ei olnud ning seetõttu puudus seal ka pinnas innovatsiooniks, mis oleks aidanud konkurentidest sammukese ettepoole rebida ja arengut kiirendada. Himanen rõhutab, et kaasaja juhtimisviis peaks olema aga tulemustele orienteeritud ning toetama individuaalset loovust. Selleks on tarvis, et töötaja silmis põleks säde, et ta teeks oma tööd kirega, sest vaid nii suudab ta olla loov ja leida uusi võimalusi arengu kiirendamiseks.

Selle tarvis oleks aga vaja üle vaadata inimeste töö ja vabaaja tasakaal, sest pikaajaline kogu energia töösse panustamine viib kiiresti läbipõlemiseni. Himanen pakub välja, et juhid peaksid muutma töö tegemise võimalused paindlikumaks ning tunnustama töötegijaid saavutatud tulemuste eest. Siinkohal saaksidki appi tulla erinevad kaasaegsed tehnoloogiad, muidugi koos arusaamisega, kuidas neid enda hüvanguks ära kasutada. Kuigi sellest on ka Eestis viimastel aastatel palju juttu olnud, pole laiemas plaanis juhtimises ja mõttemaailmas kardinaalset muutust küll toimunud ning tööpanust hinnatakse endiselt pigem pikkade töötundide kui saavutatud resultaadi põhjalt.

Raportis pöörab Himanen tähelepanu ka inimese üldisele tasakaalustatud arengule ning rõhutab, et muutused meie elustiilis vajavad samuti värsket pilku. Näiteks vajab ühiskond, kus inimesed liiguvad pigem virtuaalses ruumis(internet, televisioon, aga ka e-sport) meeldetuletust kanda hoolt ka enda reaalse füüsilise poole eest. Kui kunagi kulutasid korilased ja jahimehed oma kaloraaži märkamatult igapäevase tegevuse käigus, siis tänasel päeval võiks pidevalt laua taga istuv kontoritöötaja harrastada täiendavaid liikumisviise näiteks spordiklubi külastuste või nädalavahetusel sõpradega ettevõetud matka näol. Kuigi viimastel aastatel on ka Eesti ühiskonnast üha teravamaks probleemiks muutunud ülekaalulisus ja rasvumine, kasvab paralleelselt ka tervisliku toitumise ning liikumise propaganda maht ning kättesaadavus.

Vaimne ja füüsiline tasakaal aitavad inimestele püsida kauem “teravad” ning lüüa aktiivselt kaasa ka tööturul, mis on sotsiaalsüsteemile oluline, eriti arvestades rahvastiku kiiret vananemist. Siinkohal jääb aga ainult sellest väheseks ning selle probleemi pehmendamiseks oleks tarvis rakendada mitmeid meetmeid, näiteks võõramaise oskustööjõu rakendamine ja sellega kaasnev konkurentsivõimelise maksusüsteemi loomine, samuti vabakaubandus, sest mitmed neist aspektidest töötavad kahesuunaliselt.

Edukas ja arenenud majandus vajab kasvamiseks eksperte, kes aga vajavad korralikku haridust. Heaoluühiskonda iseloomustab võrdsete võimaluste pakkumine kõigile. Kuna rahvastik ise vananeb, tuleb selle ülalidajaid sisse tuua väljaspoolt. Ekspertide koolitamiseks on siinkohal kaks võimalust: neid koolitada kohalikes kõrgkoolides või parandada hariduse kättesaadavust nende kodumaades. Viimasel juhul oleks abiks ka võrdsete kauplemisvõimaluste loomine arengumaadele, kelle majandusse võimaldaks sealt tulev tulu anda olulise panuse. Praegu siiski tundub, et panustatakse ekspertide ja oskustööjõu asemel, siiski pigem odava tööjõu importimisse.

Kuigi ühiskond seisab ka täna suuresti samade probleemide ees, mille Himanen 13 aastat tagasi oma raportis välja tõi, siis olulist murret ühiskonnas ja mõttemudelites tänaseks siiski toimunud pole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga