ITSPEA

Elu enne veebi: e-maili algus ja perfokaardid

E-mail

QWERTYUIOP

— esimene saadetud e-mail 1971. aastal

Mitme miljardi kasutajaga e-mail on üks olulisemaid kaasaegseid kommunikatsioonivahendeid. 

Üheks e-maili varaseimaks eelkäijaks võib pidada juba 1965. aastal MIT arvutites leidunud programmi “MAILBOX”, mis võimaldas jätta teate teisele arvutikasutajale, kes nägi sõnumit siis, kui samasse arvutisse sisse logis. Muidu hästi toimiv süsteem oli seetõttu üsna piiratud.

1969. aastal alustas tööd USA Kaitseministeeriumis välja töötatud ARPANET, interneti eelkäija.
E-posti sünniaastaks võib pidada 1971. Sel ajal töötas ARPANETi algelise e-kirjasüsteemi SNDMSG kallal Ray Tomlinson ning ta arendas välja süsteemi, mis võimaldas inimesel saata sõnumi teisele inimesele, kes asus sootuks teises võrgus.

Intervjuudes on Tomlinson nentinud, et e-mail sündis pooljuhuslikult, kuna ta otsis ARPANETile kasutusviise ja idee tundus paljutõotav. Tomlinson tõi e-maili aadressisse ka tänasel päeval kõigile käe sisse harjunud “@” märgi, mis ühendas kasutajanime aadressiga.

Kuigi tol ajal oli inimeste ligipääs arvutile vägagi piiratud, on e-mail muutnud kapitaalselt viisi, kuidas suhtlevad oma vahel inimesed ning aetakse ka äri. Täna veedame uuringu kohaselt enam kui veerandi oma tööpäevast just e-maile kirjutades ja lugedes.

Perfokaart

Olen veel nõnda palju noor, et perfokaarte olen kasutanud vaid algkoolis tunnikontrollide kirjutamiseks. Õpetajatel oli neid kapis lademetes ning nii saidki neile kirja pandud mitmed mu kogutud teadmised. Kuigi perfokaart ongi olemuselt andmekandja, olid selle peamised kasutusviisid siiski minu senistest üsna erinevad.

Perfokaartide idee on pärit 19. sajandi päris alguest ja sootuks kangastelgedelt, kus Joseph Marie Jacquard kasutas perfokaarte kootava kanga mustri määramiseks, mis omakorda võimaldas kangatootmist oluliselt automatiseerida. Seda on peetud ka üheks esimeseks arvutiprogrammiks, sest käitub analoogselt binaarkoodile.

Sealt võttis perfokaardid informaatikasse 1830-ndatel üle ja arendas edasi Semen Korsakov, kes kasutas neid informatsiooni salvestamiseks ja ostimiseks. Jacquardi kangasteljed mõjutasid ka Charles Babbage’t, kes otsustas perfokaarte kasutada arvutuste järjekorra määrmiseks kavandatud analüütilisel arvutusmasinal. Kuigi Babbage kunagi analüütilist arvutusmasinat valmis ei ehitanud, oli tema väljakäidud ideel programmide salvestamisest perfokaartidele tulevikus oluline roll, sest just see takistas hiljem Hollerithi ettevõttel patenti saamast just ideele andmete talletamisest perfokaartidele.

Sarnaseid kontseptsioone kasutades arendas Herman Hollerith välja meetodi salvestamaks andmeid meediumile, mida suudab masin lugeda. Varasemalt oli perfokaarte kasutatud eelkõige masinate juhtimiseks, kui andmete salvestamiseks ja lugemiseks. 1896. aastal asutad Hollerith Tabulating Machine Company, millest hiljem kasvas välja IBM.

Perfokaardid olid peamised andmesisestus-, salvestus- ja töötlumeediumiks kuni 1950. aastateni, kuid on tänaseks on funktsiooni minetanud ning kasutusel pigem vanapaberina.

Kasutatud allikad:
https://phrasee.co/a-brief-history-of-email/
https://www.theguardian.com/technology/2016/mar/07/ray-tomlinson-email-inventor-and-selector-of-symbol-dies-aged-74
http://mashable.com/2012/09/20/evolution-email/#Fum2P1.dAsqi
https://et.wikipedia.org/wiki/Perfokaart
http://whatis.techtarget.com/reference/History-of-the-punch-card
https://www.storagecraft.com/blog/history-of-data-storage-and-backup-part-4-punched-cards/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga